Härrastemaja

Ehitamise aeg: 
1785

Suursugune barokkstiilis peahoone annab hea ülevaate 19.sajandi interjöörist ning mõisnike elustiilist.

Härrastemajas on loodud XVIII ja XIX sajandi mõisale iseloomulik unikaalne interjöör, andes hea ülevaate Palmse härrasrahva elustiilist. Varasemate kahekorruseliste härrastemajade puhul oli I korrus tavaliselt kōrgem ja pidulikum, kus asusid esindussalongid ja vastuvõturuumid. II korrusel olid magamistoad, keldris köök ja muud majapidamisruumid. Praegune mööbel ei ole kuulunud von der Pahlenite perele (välja arvatud II korruse kindralitoas olev tool), vaid on kokku ostetud nii komplektide kui üksikesemetena Eesti erinevaist paigust. Kahhelahjud I ja II korrusel on aga vanad (vastavalt 19. sajandi algus ja 18. sajandi lõpp). 

Rajatise ajalugu: 

Selliseks, nagu praegu , on härrastemaja kujunenud läbi mitme etapi. Hoone ehitamist alustati 1697. aastal. Seejärel on ta põlenud müüridelt taas üles kohendatud 1720. aastate lõpuks ning viimaks 1782.-1785. (arhitekt J.C.Mohr) aastal ümber kujundada lastud. Ümberehituse ajast pärinevast sisustusest võib nimetada eelkõige ülakorruse kahhelahje. Kolm neist on üsna lihtsad, keskosas õnnejumalannat Tychet kujutav reljeef ning poolsambad nurkadel, neljas on tõeline meistriteos. Üldvormilt rokokoolikult nõtke, on nõtke ka selle roosiõitest ja –lehtedest koosnev dekoor. Aknaavad ja raamistus on 19. sajandil muudetud - tõenäoliselt samal ajal, kui rajati 1840.a. plaanil eksisteeriv tiibhoone. Viimane lammutati 1930-ndatel aastatel. 18. sajandi lõpu hoone mõlemat otsafassaadi iseloomustas Danskeri - taoliselt eenduv käimla, mida sai kasutada mõlemal korrusel. Praegune klassitsistlik välisuks pärineb 19. sajandist.

Kui Lahemaa rahvuspark 1970. aastate lõpul hoonet restaureerima hakkas, seisis neil ees mitmeid probleeme. Töid raskendas asjaolu, et hoone oli pikka aega olnud laokil, ka vahetegemine eri ajajärkude vahel polnud lihtne.